Exidiopsis effusa
Mida peaksite teadma
Exidiopsis effusa on seeneliik perekonnast Auriculariaceae ja perekonna Exidiopsis tüüpliik. See on seotud karvajää moodustumisega surnud puidu peal.
See seen on saprofüüt: organism, mis elab surnud puidu peal ja sellest. Külmades ja niisketes tingimustes põhjustab see mikroob juuksekarvajää nähtust. Ta kasvab, moodustades puidukiududes ja puidukiirtes hüüfide võrgustiku, mütseeli. Oksade ja surnud puidu välisküljel võib see moodustada valge kuni roosakas-sinise värvusega koorikuid, kus arenevad viljakehad.
Muud nimed: Valge karvajää.
Exidiopsis effusa karvajää moodustamine
Karvajää moodustumiseks vajalikud tingimused on äärmiselt spetsiifilised, seetõttu on ka vaatluste suhteline vähesus. Tekkimiseks on vaja niisket mädanevat lehtpuude puitu, mille juures on niiske õhk ja temperatuur veidi alla 0 °C. On palju teateid karvajääde vaatluste kohta, peamiselt 45-55 kraadi N laiuskraadi vahemikus Kanadas, Prantsusmaal, Saksamaal, Indias, Iirimaal, Madalmaades, Šotimaal, Sloveenias, Rootsis, Šveitsis, USAs ja Walesis.
2015. aastal määrasid teadlased Hofmann, Mätzler ja Preuß kindlaks karvajää nähtuse täpse põhjuse, seostades selle tekkimise konkreetse seene Exidiopsis effusa olemasoluga.
Nad avastasid, et selle seene olemasolu põhjustab protsessi, mida nimetatakse "jää eraldumiseks". Kui puidus olev vesi jäätub, loob see barjääri, mis paneb vedeliku jää ja puidu pooride vahele. See tekitab imemisjõu, mis surub vee pooridest välja jääpinna servale, kus see jäätub ja laieneb väljapoole. Kuna see kordub, siis lükkab see puust välja õhukese "juuksekarva", mis on umbes 0.01 mm läbimõõduga.
Arvatakse, et seenes sisalduv inhibiitor võimaldab jäälõngadel stabiliseeruda, mis võimaldab ilusa nähtuse tekkimist ja võimaldab juuksekarva jääl hoida oma kuju sageli mitu tundi.
Exidiopsis effuse Ajalugu
Saksa teadlane Alfred Wegener oli esimene, kes uuris karvajääke. 1918. aastal märkas ta karvajäädi kandva puidu pinnal valkjas koobasjas kattekiht, mille tema assistent tuvastas seenemütseelina - see on õhukeste niitide mass, millest kasvavad seened. Ta pakkus välja, et jää ja puidus olev seene on omavahel seotud.
Umbes 90 aastat hiljem leidis pensionile jäänud Šveitsi professor Gerhart Wagner, kes on aastakümneid uurinud karvajääke, tõendeid selle seose kohta: puidu töötlemine fungitsiidiga või kuuma vette kastmine pärssis karvajääke kasvu.
Allikad:
Foto 1 - Autor: M: Ann Harmer (shroomworks@gmail.com) (CC BY-SA 3.0 Unported)
Foto 2 - autor: M: Rosser1954 (CC BY-SA 4.0 International)
Foto 3 - Autor: M: Jerzy Opioła (CC BY-SA 4.0 International)
Foto 4 - Autor: Perezza Rosezza: Foto 4 - Autor: J: Rosser1954 (CC BY-SA 4.0 International)
